7. klass AJALUGU

90-100% hunne 5
75-89% hinne 4
50-74% hinne 3
20-49% hinne 2
1-19% hinne 1


10.03.2021







06.03.2020

  1. Ristsõna
  2. Ajalooallikad
  3. Ajalooallikad 2
  4. Rehielamu
  5. Mardid, kadrid
  6. Tähesegadik
  7. Tähesegadik 2








13.02



13. ja 14.01.

















23.05.
  • Eesti keskajal.  Euroopa uute teadmiste otsingul. Uue ajastu algus.  - ettekanded
21.05. 

  • Varauusaegne riik - õ lk 98-101
    • Iga alapeatüki kohta teha põhjalik mõistekaart. 

16.05.
  • Õpilased ekskursioonil
14.05. 

  • Eesti keskajal.  Euroopa uute teadmiste otsingul. Uue ajastu algus.  - ettekanded
09.05. 
  • Eesti keskajal.  Euroopa uute teadmiste otsingul. Uue ajastu algus.  - ettekanded
07.05. 
  • Eesti keskajal.  Euroopa uute teadmiste otsingul. Uue ajastu algus. 
02.05. 
  • Eesti keskajal.  Euroopa uute teadmiste otsingul. Uue ajastu algus. 
30.04.
18.04.
  • Vaimulikud rüütliordud õ lk 44-47
  • Kujutle, et oled kolme aasta eest ristisõdijana pühale maale läinud noor rüütel. Kirjuta vanematele kiri, milles teatad oma otsusest templiordu liikmeks astuda ja koju mitte naasta. Sinu kodukohas pole tõenäoliselt äsja ilmavalgust näinud vaimulikest rüütliordudest midagi kuuldud. Seleta kirjas, millega on tegu, miks sa otsustasid oma elus nii suure muutuse teha ja millised on sinu igapäevased rõõmud ja mured.
16.04. 
11.04. 
  • VII osa kokkuvõte
  • Kristliku Euroopa laienemine
    • Ristisõjad Lähis-Idas
    • Vaimulikud rüütliordud
    • Ristisõjad Läänemere ääres
    •  VIII osa kokkuvõte
09.04.
04.04.
  • Koolitus. 
02.04.
  • Kirjanik M. Konnula. 
28.03.
26.03. 
    • PechaKucha ettekanded
21.03.
  • Tantsimine
  • PechaKucha ettekanded
20.03. 
19.03.
07.03. 
  • Emakeelepäev
05.03.
  • VI osa kokkuvõte ja kordamine - ristsõna
  • Keskaegse Euroopa naabrid
    • Bütsantsi keisririik õ lk 
21.02.
  • EV 101 proov
19.02. 
14.02. 
  • Nutitund - Ozobotid
    • Kirikuhoone
    • Riik ja valitsemine keskajal
12.02. 
07.02.

  • Nutitund - Ozobotid
    • Kirikuhoone
    • Riik ja valitsemine keskajal

05.02.

  • Värkstuba

31.01. 
  • Kirik ja klooster - ettekanded. 
24. ja 29.01.
22.01.
  • KT
  • Katoliku kirik ja vaimulikud
21.01 ja 22.01.
18.01.
  • IV osa kokkuvõte
17.01.
  • Ristsõnade tegemine IV osa kokkuvõte. 
11.01.
  • Digiõppepäev. Naised linnas
10.01.
21.12. 
  • Jõuluhommik
20.12.
  • Konverents
14.12.
  • Naised linnas
  • Käsitöö ja käsitööline
  • Kaupmehed Õ lk 82-85
    • Tööleht
07. ja 13.12.
06.12.
30.11.
  • Linnade elukorraldus ja omavalitsus õ lk 74-77
    • Joonista ise ühe linna pitsat. Mida kujutati kõige sagedamini linnapitsatitel? Miks?
    • Linnarahvastik. Paiguta linlased skeemil õigesse kihti: raehärra, kaupmeeste kildivanem, käsitööline, väikekaupmees, teenija, kerjus. 
      • PATRITSIAAT
      • KODANIKUD
      • LINNA ALAMKIHT JA HEIDIKUD
29.11.
  • Elu linnas õ lk 70-783
    • Linnade rajamine. Millised ühiskonnas toimunud muutused mõjutasid linnade rajamist? 
    • Linn. Täida lüngad.
      • Esialgu oli linn eelkõige............. . Kaubanduse kõrval muutus linnas järjest enam tähtsaks .................. Erinevalt külast oli linnas võimalik suurem................ , seepärast hakkasid käsitöölised üha kitsamalt ....................... mingite kindlate toodete valmistamisele ja käsitööalade arv ................... .
    • Linnastumine. Vaata õpikus kaarti „Euroopa suuremad linnad 13. sajandil“ ja vasta küsimustele.
      • Millistes Euroopa piirkondades oli keskajal kõige rohkem linnu?
      • Kas Liivimaa oli (tugevalt) linnastunud piirkond?
23.11.
  • III osa "Elu maal"  - KT
22.11. 
  • Ettekannete tegemine
16.11.
  • Tantsimine
15.11. 
  • Ettekannete lõpetamine
  • Kuningad, hertsogid, krahvid ja rüütlid.  Elu maal - ettekanded ja küsimustele vastamine. 
08. ja 09.11.
  • Ettekanded
  • Kuningad, hertsogid, krahvid ja rüütlid.  Elu maal - ettekanded ja küsimustele vastamine. 
01. ja 02.11.
19.10. 
  • Rüütlikultuur Õ lk 42-45
    • Rüütli väljaõpe õ lk 42
    • Rüütliseisuse ideaalid õ lk 42
    • Kangelaslaulud ja kurtuaasne poeesia õ lk 44
    • Turniirid õ lk 44
  • Rüütlite omadused. Vasta küsimustele.
    • Millised omadused iseloomustasid keskaegset rüütlit?
    • Milliseid neist omadustest hindad sa rohkem ja milliseid vähem?
  • Heraldika.Vasta küsimusele ja joonista ise.
    • Milleks oli vaja rüütlitele heraldilisi märke?
    • Joonista vihikusse ise üks rüütlivapp. Koosta ka väike jutuke selle rüütlisuguvõsa kohta.
  • Relvad töölehelt. 
  • Turniirid. Arutle ja vasta küsimusele.Kuigi turniiril osalemine oli ohtlik ja kirik seda heaks ei kiitnud, olid turniirid rüütlite hulgas ikkagi erakordselt populaarsed. Miks? Leia vähemalt kolm põhjust.
  • Mõisted: 
    • turniir – rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus
    • trubaduur – rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust
    • heraldika – vapiteadus, vapindus
    • heerold – valitsejate jt ülikute eriline käskjalg, rahvale ametlike teadete väljakuulutaja; rüütliturniiride juht

18.10.
  • Rüütlid ja linnused. Õ lk 38-41
    • Rüütliseisuse kujunemine õ lk 38
    • Relvastus õ lk 38
    • Rüütlite allakäik õ lk 38-39
    • Linnus õ lk 40
    • Eluolu linnuses õ lk 40
  • Ülesanded: 
    • Linnuste ehitamine. Lõpeta skeem.





    • Elu linnuses. Millised võisid olla linnuseelu voorused ja puudused keskaja inimese seisukohast? Tabel
    • Eesti keskaegsed linnused. Kirjuta vähemalt viis Eestis asunud keskaegset linnust. Kui vaja, otsi abi teatmeteostest või internetist. 
    • Mõisted: 
      • rüütel – elukutseline raskerelvastusega ratsasõjamees, kes läbis rüütlikslöömise rituaali; rüütlite eluviis ja moraal olid erilised
16.10.
  • Mis on meelde jäänud "Keskaegse Euroopa sünnist"? TK
  • Seisuslik ühiskond ja läänipüramiid. Õ lk 34-37
    • Kirjuta iga pildi alla, millise keskaegse seisusega on tegemist ja millise ülesande oli Jumal talle määranud.

    • Rüütli kohustused Arutle ja vasta küsimusele. Päästa rüütel Ludike kimbatusest. Ludike oli läänihärra Otto von Wentzeli vasall. Kaks aastat hiljem sai temast ka Heinrich von Roffi vasall. Nüüd kutsuvad mõlemad isandad teda sõjaretkele. Kumma isandaga peab ta kaasa minema? Miks?
    • Seisuslik ühiskond Keskajal tauniti inimeste püüdlust oma sünnipärasest seisusest välja pääseda („Harva veab sellel, kes astub oma koha vastu ühiskonnas“). Kujutle, et oled preester ja pead seda oma jutluses inimestele meelde tuletama. Koosta väike õpetlik jutuke, mis seda sõnumit edastaks.
  • Mõisted: 
    • seisus – ühiskonnagrupp, kuhu kuuluvad samasuguse päritolu ja samasuguste õigustega inimesed
    • aadlik – pärilike ja seaduslike eesõigustega valitseva ühiskonnagrupi liige
    • senjöör e lääniisand – suurmaavaldaja, kes andis vasallidele maad ja keda need kohustusid tasuks sõjas ja muul viisil abistama
    • lään – maavaldus, amet või muu tuluallikas, mille maaisand andis vasallile vastutasuks ustavuse ja teenimise eest
    • vasall ehk läänimees (vanemas eesti ajalookirjanduses ka „feodaal“) vaba inimene, kes tõotas truudust senjöörile, vastutasuks sai elatusallikaks lääni e maavalduse
12.10.
  • Karl Suure impeerium
    • Karolingide renessanss
      • Koolid ja hariduse väärtustamine õ lk 26
      • Ladina keele puhtus ja vanade käsikirjade ümberkirjutamine õ lk 27
  • Karolingide impeeriumi lagunemine õ lk 28-31
    • Frangi suurriik laguneb õ lk 28
    • Viikingid, saratseenid ja ungarlased õ lk 28
    • Riik kaotab tähtsuse õ lk 30
    • Ida-Frangi riigist saab Saksa-Rooma keisririik õ lk 30
    • Lääne-Frangi riigist saab Prantsuse kuningriik õ lk 30
11.10.
  • Õppeekskursioon
05.10. 
04.10. 
28.09. 
  • Õppeekskursioon
27.09.
  • Inspiratsioonipäev
21.09.
20.09.
  • Frangi riigi tõus
    • Frangi riigi tekkimine
    • Ristiusu vastuvõtmine
    • Merovingide dünastia
    • Karolingide dünastia võimuletulek
    • Karl Suure vallutused
12.09.
11.09.
  1. Õ lk 14-17
  • Rühmad
    • Germaanlaste riigid
    • Linnakultuuri hääbumine
    • Roomakatoliku kirik
    • Kloostrid ja misjon
Uue ajastu koidikul - mõisted
Küsimused

05.09.
04.09.
  1. worldometers
  2. Õppekava
  3. Keskaja õpitulemused 7. klassis 
  4. Võistlusmäng "Tea ja tunne õpikut"
    1. KKE
Maailm keskajal 476–1492
Õpitulemused
Õpilane:
  1. kirjeldab läänikorda, feodaalset hierarhiat, seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust ning talupoegade ja feodaalide elulaadi;
  2. teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi kujundajana;
  3. teab, kuhu tekkisid keskaegsed linnad, ning kirjeldab keskaegse linna eluolu;
  4. iseloomustab Frangi riigi osatähtsust varakeskaegses ühiskonnas ja Frangi riigi jagunemise tagajärgi;
  5. iseloomustab araabia kultuuri ja selle mõju Euroopale, näitab kaardil araablaste vallutusi;
  6. kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi;
  7. toob esile ristisõdade eesmärgid ja tulemused;
  8. nimetab Eesti muinasmaakondi ja suuremaid linnuseid, iseloomustab eestlaste eluolu muinasaja lõpul, Eesti ristiusustamist ning muistset vabadusvõitlust;
  9. teab, kuidas kujunes Bütsantsi riik ja tekkis Vana-Vene riik;
  10. seletab mõisteid paavstpatriarhpiiskoppreestermunknunnsenjöör,vasallfeodaalpärisorInglise parlamentraadtsunftgildHansa Liit,Mõõgavendade OrduLiivi Orduromaani stiilgooti stiilkoraanMuhamed,mošeeMeka;
  11. teab, kes olid Karl Suur ja Justinianus I, ning iseloomustab nende tegevust.
Maailm varauusajal 1492–1600
Õpitulemused
Õpilane:
  1. teab, kuidas mõjutasid varauusaegset ühiskonda maadeavastused, tehnoloogia areng ja reformatsioon;
  2. kirjeldab Eesti arengut 16. sajandil, majanduse ja linnade arengut ning reformatsiooni mõju;
  3. seletab Liivi sõja põhjusi ja tagajärgi;
  4. seletab mõisteid maadeavastusedreformatsioonprotestandidluteri usk,renessansshumanism;
  5. teab, kes olid Kolumbus, Martin Luther ja Leonardo da Vinci, ning iseloomustab nende tegevust.