TERE KEVAD!
Ulukite jäljevihik
03.11.2020
30.10.2020
Pane pusled kokku:
26.05.
24.05.
22.05.
19.05.
15.05.
28.04.
26.04.
24.04.
21.04.
17.04.
12.04.
10.04.
07.04.
05.04.
29.03.
27.03.
01.03.
28.02.
21.02.
17.02.
15.02.
07.02.
31.01.
25.01.
24.01.
18.01.
17.01.
13.01.
VAHEAEG!
21.12.
20.12.
14.12.
13.12.
12.12.
07.12.
30.11.
29.11.
25.11.
18.11.
02.11.
14.10.
05.10.
ÕPETAJATE PÄEV!
27.09.
22.09.
07.09.
06.09.
24.05.
- Jäätmekäitlus
- Õ lk 94-97; tv lk 57-59
- Tunnikontroll - jäätmekäitlus.
22.05.
- Ettekanded
19.05.
- Ettekanded
15.05.
- "Käitumisest looduses" jutustamine. Materjal: www.loodus.envir.ee/11page.html
- Looduskaitse Eestis; looduskaitse Eestis
- Õ lk 78-81
- Õ lk 81 vasta küsimustele vihikusse
- Tv lk 48-49
- Kasuta tahvelarvutit ja vasta küsimustele õ lk 81 „Edasimõtlemiseks ja uurimiseks“
- Tööde lõpetamine
- Digiõppepäev - ristsõnad.
- Keskkonna saastumine ja keskkonnakaitse . Õ lk 74-77
- Õ lk 77 küsimustele vastata vihikusse kirjalikult.
- Tv lk 47
- Selgita, millega tegeleb sinu kodukohale lähim tööstusettevõte. Mismoodi see ohustab ümbritsevat keskkonda? Kirjuta mõtted vihikusse.
- Kaevanduste ja karjääride ksutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Õ lk 66-69
- Õ lk 69 küsimustele vastamine vihikusse
- Tv lk 44-45
- Kordamine tv lk 46
26.04.
24.04.
- KT
- Loodusvarad energiaallikatena.
- Energiatarbimine
- Loodus ja keskkond
- Mäng - loodusvarad energiaallikana - Quizizz keskkonnas
Eesti loodusvarad
Õpitulemused
Õpilane:
- nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob
nende kasutamise näiteid;
- oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja
turvast;
- toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta
oma kodukohas;
- selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad –
tarbimine – jäätmed.
- Elukeskkonnad Eestis
- Kordamine - Quizizz keskkonnas
- Tv lk 33 ül 1,2
- Tv lk 34 ül 1, 2
- Tv lk 35-36 ül 1,2
- Tv lk 37 ül 3
- Tv lk 38 - ristsõna
- Mäng
17.04.
- KT - Quizizz
- Looduslik tasakaal - mäng
- Toitumissuhted ja ainete ringkäik ökosüsteemis. Õ lk 44-45
- Toiduahelad
Õpitulemused
Õpilane:
- kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning
selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis;
- kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku
tasakaalu olulisust ökosüsteemides;
- põhjendab aineringe olulisust;
- kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas võivad
muutused keskkonnas põhjustada elustiku muutusi;
- koostab õpitud kooslustevahelisi toimivaid toiduahelaid ja
toiduvõrgustikke;
- selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents.
- õpetaja kursusel
10.04.
07.04.
05.04.
- Elukeskkonnad EestisÕ lk 40-43; Tv lk 33
- Mis on elurikkus?
- Õ lk 43 edasimõtlemiseks ja uurimiseks ül 1.
- Kordamine. Quizizz
29.03.
27.03.
- Meie kooli tutvustuse kirjutamine - iseseisvalt, mida keegi näeb?
- Läänemeri elukeskkonnana.
- Vilistlasnädal
- Vilistlasnädal
- Vilistlasnädal
- Läänemere rannik
- Tv lk 25
- Läänemere elustik.
- Tv lk 27-29
- Jäätmeteemaline rändnäitus - tööleht.
- Läänemere mõju ilmastikule
- Tv lk 22-23 (kliimadiagramm); lk 24
- Läänemere rannik
- Tv lk 19; lk 20-21; lk 22 ülalt
- Läänemere mõju ilmastikule
- Läänemere kaart
01.03.
28.02.
- TERE KEVAD!
- Vaatlused TV - vaatame üle, kus maal olete!
- Läänemere asend ja ümbritsevad riigid
- Läänemere kaart
- Õpimapp
21.02.
17.02.
15.02.
- Õpetaja kursusel
Läänemeri elukeskkonnana
Õpitulemused
Õpilane:
- näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;
- võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;
- iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
- iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
- selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjusi ja riimveekogu elustiku eripära;
- võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
- kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
- määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
- koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
- selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.
- KT
- Kordamine - kasuta õpiku abi ja vasta õigesti!
- Kood: 682146
07.02.
- Ülesanded
- Ettekanded
- TÜ teadlase Piia Posti loeng teemal "Ilm, ilmanähtused, ilmavaatlused
- Kes teeb Eestis ilma?
- Ristsõna
- Otsi vanasõnu ilmaennustamise kohta ja kirjuta vihikusse.
31.01.
- Vaatame reedese töö üle ja igaüks saab tutvustada oma tööd.
- Õhk
- Õhk ja õhu koostis
25.01.
24.01.
- “Organismide kohastumine õhkkeskkonnaga” Õ lk 110-111 lugeda
- Õ lk 111 vastata vihikusse 6. küsimusele
- Tv lk 46-47 ül 1-5
- Kasutada võid kõiki materjale - tahvelarvutit.
Õhk
Õpitulemused
Õpilane:
- mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
- võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
- iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi järgi valdavaid tuuli Eestis;
- kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
- iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
- selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;
- teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel;
- toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
- nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist.
17.01.
13.01.
- Kokkuvõte - mida huvitavat retke ajal leidsid ja nägid.
- Retk kodule lähimasse metsa.
- Mis toimub metsas talvel - pildistamine nutivahendiga.
- Salumetsa loomad - tööleht.
- Mets - taimed ja loomad
- Metsa taimed
- Metsamäng
VAHEAEG!
21.12.
20.12.
- Sõnapilved
- Salumetsa loomad
- Referaat
14.12.
13.12.
12.12.
- Kasuta õpikut lk 66 - 77
- Täida TV lk 29-32
07.12.
- Nõmme- ja palumetsade loomad
- Metsis
- Männikärsakas
- Metskiur
- Mägra maja, Mäger
- Mägra linnakud
- Ülesanne
- õpilased ekskursioonil
30.11.
29.11.
25.11.
- Väikekiskjad metsas
- Metskits
- Mets toidab
- ulukite trofeede näitus
Mets elukeskkonnana
Õpitulemused
Õpilane:
·
kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh
keskkonnatingimusi metsas;
·
võrdleb männi ja kuuse kohastumust;
·
iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe
kasvutingimuste järgi;
·
võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes
kasvavaid taimi;
·
koostab metsakooslust iseloomustavaid
toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
·
selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
·
selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist,
nimetab säästva metsanduse põhimõtteid.
18.11.
- Kordamine - leht õpetajale.
- õpetaja kursusel - komposti jälgimine
- Õpilased õppeekskursioonil
- Mulla reostumine ja hävimine õ lk 58-59 + tv
- Kompostimise jälgimine
- Mahepõllundus õ lk 50-53 + tv
- Bioloogiline je keemiline tõrje õ lk 48-49 + tv
- Fotosüntees 6. klass
- Aed
- Aed ja põld
- Aed ja põld elukeskkonnana
- Aed ja põld elukeskkonnana (lünkt)
- Aed ja fotosüntees.
- Aiataimed
- Põld kui elukooslus
02.11.
- Kompostimise jälgimine
- Aia kujundamise lõpetamine.
- Põld kui elukooslus. Õ lk 44-47
- Kompostimise jälgimise tutvustamine.
- Aiad ja aiataimed - lõpuni tegutseda
- Planeeri endale isiklik köögivilja-, puuvilja- ja iluaed. Sobivate taimede leidmiseks kasuta Aiamaailma kodulehekülge internetis. Kasuta A-3 paberit joonistamiseks ja nimetuste kirjutamiseks.
- Kahoot!
- Aed kui elukooslus
- Mäng
- Aiad ja aiataimed
- Planeeri endale isiklik köögivilja-, puuvilja- ja iluaed. Sobivate taimede leidmiseks kasuta Aiamaailma kodulehekülge internetis.
- Kompostimise alustamine.
- Mäng
- Lauluke
- Laul
- Filmike
- Fotosüntees
- Fütosüntees 1
- Raamatukogus.
14.10.
- Ettekanded.
- Tee tegemine - erinevad taimed
- Eelmise tunni töödest rääkimine
- Kompostimine
- Paaristöö - miks?, kuidas?, Mida? - ettekanded
- Koosta loetletud materjalidest kompostihunnik - tööleht.
- Kokkuvõtted katsete protokollidest
- Uus teema -
- Aiataimed- umbrohi- ravimtaim
- Rühmatöö – milline rühm suudab üles märkida kõige rohkem kultuurtaimi, umbrohtusid, ravimtaimi.
- Aed ja põld.
Aed ja põld elukeskkonnana
Õpitulemused
Õpilane:
- selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
- kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;
- toob esile aia- ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;
- tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;
- koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
- toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
- võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid;
- toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja nende tagajärgede kohta;
- toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus.
ÕPETAJATE PÄEV!
- Tähesegadik - muld elukeskkonnana.
- Katsete protokollide lõpetamine
- katsed
27.09.
- Mulla osa kooslustes.
- Virtuaalne eesti maapõu
- Tööleht - katse.
- Mullakaart
- Mulla koostis
- Mullakaeve kirjeldamine
- huumus
- huumushorisont
- liivmuld
- savimuld
- TV lk 10-11
22.09.
- Muld - vihmauss. Paaristöö.
- ASTRA - muld elukeskkonnana
- Aineringe
- Tv lk 9-10 ül 1, 3, 6
- ASTRA - muld elukeskkonnana
- Tv
- Mullaorganismid
- mutt
- Mullaorganismid - õpik
- Muld
- ASTRA
- Muld elukeskkonnana.
- Mikroskoobi vaade
- Muldade teke ja areng.
- Õ lk 8-11 ja Tv lk
- Taskutark
07.09.
- Mulla koostis.
- Mulla koostis
- Katse TV lk 5 - mikroskoobid.
- Õ lk 6-7 ja Tv lk 6-7
Õpilane:
- kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi;
- põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett;
- selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;
- tunneb mullakaeves ära huumushorisondi;
- kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.
06.09.
- Rühmatöö lõpetamine ja ettekanded.
02.09.